Vigala Piimatööstus saadab esimese koorma kaupa Dubaisse


Kirti ja Vallo Asperk on mõne aastaga andnud uue hoo sisse Vigala Piimatööstusele ning nad usuvad, et see on alles algus. Soov on tänasega võrreldes kasvada veel kümme korda 2025. aastaks, mil nende piimatööstusel on 100. juubel.

Foto: Toomas Šalda

Pärast omanikevahetust on Vigala Piimatööstus mõne aastaga kasvatanud tootmist ja müüki mitu korda ning jõudnud välja välisturgudele. Lisaks ekspordile naaber-

riikidesse on kohe täitumas ka firma soov pakkuda toodangut Euroopast väljapoole. Mõne nädala pärast läheb esimene kaubakoorem teele Dubaisse.

Vigala Piimatööstuse OÜ ajalugu ulatub 1925. aastasse, mil asutati Kivi-Vigala Piimaühing. Õitseajal tõi sinna piima 290 põllupidajat, kokku 9000 kg päevas. Jõeäärsetest taludest korjati piim kokku mootorpaatidel. Nõukogude ajal piimaühing riigistati, sellest sai Tallinna Piimakombinaadi Rapla tsehhi Vigala tootmisjaoskond. Hiilgeaegadel käis Vigala tootmisjaoskonnast läbi 120 tonni piima päevas, suurem osa toodangust veeti Moskvasse.

1998. aastal ostsid nõukogudeaegse piimatööstuse ära Itaalia investorid, kelle huvi seda arendada 2013. aastaks paraku lahtus. „Viimastel aastatel neid kohapeal ei nähtudki, uuendusi ei tehtud, seis oli igati nukker, müük väike, jaekettidega lepinguid polnud, keskenduti väikese lisandväärtusega toodetele, põhiliselt Horeca sektorile, kus hinnad vägagi kõikuvad,” meenutab kolm aastat tagasi Vigala Piimatööstuse ostnud Asperk OÜ ja Vigala Piimatööstuse omanik Vallo Asperk (34). Vigala Piimatööstusele kuulus hulk kinnistuid, mille vastu ta huvi tundis, ja kujunes nii, et ostetud sai kogu komplekt.

„Ostsime firma koos võlgadega, mida likvideerime siiani, aga oleme sellega lõpusirgel. Igapäevase tegevjuhtimine on minu töö, Vallo osaleb strateegilistes ja tehnilistes küsimustes,” selgitab abikaasa Kirti Asperk. Ei Kirti ega Vallo Asperk pole kumbki varem piimanduses tegutsenud. „Kirti on diplomeeritud jurist ja töötanud pikalt personalijuhina Vapiano rahvusvahelises restoraniketis. On nii pädevust kui energiat,” tunnistab mitme firma (lisaks piimatööstusele ka põllumajandus ja logistika) omanikust mees. Ehkki perekonna kodu on nüüd pealinnas, rõhutab Vallo, et on kolme sajandi vanuste juurte kaudu Vigalaga seotud ja selle üle uhke, Kirti lapsepõlv möödus Pärnus.

Kiire areng

Võrreldes 2013. aastaga on praegu 25 töötajaga ettevõte kasvatanud jaekettides müüki kaheksa korda, käivegi on igal aastal soliidselt kosunud – tänavu tõotab see tulla eelmise aastaga võrreldes vähemalt kaks korda suurem. Vigala Piimatööstuse tooted on müügil nüüd juba enamikus Eesti poekettides, jõutud on ekspordini. Raplamaa parimate ettevõtete tunnustamisel pälvis Vigala Piimatööstus tänavu Raplamaa parima väikeettevõtte tiitli ja maavanema hõbedase rinnamärgi, konkursil „Eesti parim toiduaine 2016” pärjati nende magustoit panna cotta mustasõstramoosiga tiitliga „Parim toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2016”.

Piimatööstust omandades ja reaalsust analüüsides mõistsid Asperkid, et suurtööstustega konkureerima hakata pole mõtet ja suund tuleb võtta niššitoodetele. „Piimandussektoris teenivad raha vaid need väikesed ettevõtted, kes pakuvad maksimaalse lisandväärtusega tooteid. Me lihtsalt pidime leidma oma niši ja pakkuma tooteid, mis on suunatud lõpptarbijale. Pikemas perspektiivis peaksid need olema pikema säilivustähtajaga, et neid saaks müüa ka väljapoole Euroopa Liitu. Piimandussektori jaoks ongi võtmeküsimus kolmandate riikide turgudele pääsemine. Me ei saa läbi lüüa kvantiteedi ja odava hinna toel,” on Vallo Asperk veendunud. „Kui Eesti turg on 1,3 miljonit inimest, konkurente palju ja tarbimine keskmine, siis me lihtsalt peame püüdlema ekspordi ja eriti kolmandate riikide poole.”

Kui Vigala Piimatööstuse enda ekspordist rääkida, siis pärast mitmeaastast tööd on nüüd jõutud tulemusteni. Seni on pisut eksporditud Soome, aga juba sel suvel jõuab nende kaup teistesse Balti riikidesse. Eesmärk jõuda kolmandate riikide turule on samuti kohe täitumas – kahe nädala pärast läheb teele esimene koorem Dubaisse. „Aasta lõpuks on meil ekspordi osakaal vähemalt kümme protsenti käibest,” lubab Kirti.

Vigala Piimatööstuse siht on toota kõrge lisandväärtusega premium-klassi tooteid. Nii leiabki nende tootenimistust mozzarella’d, maitsestatud mozzarella’d, toorjuustud ja võided, määrdejuustud, juustud, desserdid, pakutakse ka Horeca tooteid. „Enne kui Vigala Piimatööstuse üle võtsime, oli mozarella’t siin juba aastaid toodetud, aga vähe. Pidime leidma lahenduse, kuidas samu komponente kasutades jõuda rohkemate klientideni. Esimese asjana panime mozarella nägusasse klaaspurki, sest inimene sööb kõigepealt silmadega. Panime rõhu erinevatele maitsetele. Ostjale meeldib väga meie taaskasutatav purk. See sobib hiljem suurpäraselt moosi jm hoidistamiseks, ära kasutatakse ka õli, mille sees mozarella purgis on,” selgitab tegevjuht. Pisiasjad võivad määravaks saada.

Vigala Piimatööstuse sortimendis on praegu umbes 50 nimetust. Neist nõutuim on riivitud mozarella, väga kenasti läheb ka maitsestatud mozarella’del ja panna cotta sarja toodetel. „Nuriseda pole millegi üle. Osa tooteid elab oma aja ära, osa tuleb juurde, tavaline on umbes kolmeaastane eluiga, vahel vähem, vahel rohkem,” kommenteerib Vallo Asperk. „Pidevalt on katsetamises paarkümmend toodet, sügisel jõuab neist poeletile üksteist uut, enne aasta lõppu veel neli toodet. „Keskeltläbi toome välja viisteist uut toodet aastas,” selgitab Kirti Asperk.

Erilist heameelt tunneb ta peagi poeletile jõudva lastele suunatud Jänku-Jussi riisipudingute sarja üle: „Kasutame maitse andmiseks kodumaiseid moose. Nii nagu on õpetlikud Jänku-Jussi multikad, saab seegi sari lapsi arendava lisandväärtuse. Tooted on taaskasutatavas klaaspurgis, mille edasiste kasutusvõimaluste kohta on kartongpakendile juhised trükitud. Lisaks on seal värvimiseks mõeldud pilt. Sarnast toodet Eestis veel ei ole, see ei ole riisipuder, vaid kreemjas riisipuding.”

Naise sõnul on väikese niššitooteid pakkuva ettevõtte jaoks määrava tähtsusega jõuda kliendini, et too teeks oma esimese ostuotsuse: „Kui meie müügistrateegiast rääkida, siis esikohal on tootedegustatsioonid, mida korraldame üle Eesti 60–80 korda kuus. Meil on selleks oma meeskond. Huvitav on märkida, et oleme aru saanud: parimad degustatsioonide tegijad on prouad vanuses 50+. Nad teevad superhead tööd, on soliidsed ja usaldusväärsed, neile pole põhjust ei öelda, kui nad poekülastajaid meie kaupa proovima kutsuvad. Väga paljud, kes proovivad, ka ostavad ja parimal juhul muudavadki oma ostueelistust.”

Kuidas jõuda kliendini

Üks turunduse osa on sponsorlus. „Sponsoreerime kümneid üritusi, aga mitte raha, vaid toodetega, sest nii saame kontakti tulevaste klientidega,” ütleb Kirti. Sooduskampaaniad kuuluvad samuti ettevõtte turundusarsenali, sest kollase sildi teooria toimib – jällegi on tegu võimalusega saada kliendiga esimene kontakt. Tegevjuhi hinnangul on ülioluline pakendi kujundus ja siinkohal kiidab ta innukalt Divisioni, kes Vigala Piimatööstuse kaubale näo on andnud. „Aktiivselt kasutame sotsiaalmeedia võimalusi, samuti oleme Toiduliidu liige. Tegemist on väga aktiivse ja tubli liiduga, mis on meid palju aidanud.”

Ideid kogub perekond Asperk maailma messe külastades. „Me ei kopeeri, vaid kogume ideid, mida siis kohandame oma võimaluste ja turueelistustega. Nii on näiteks ideealge saanud meie magustoidusarjad,” räägib Kirti. Mõistagi analüüsitakse põhjalikult tendentse, mis toiduainetööstust, sealhulgas piimandussektorit meil ja mujal mõjutavad. „Näiteks kümme aastat tagasi olnuks võimatu siseneda turule premium-klassi toodetega, sest ainus näitaja oli hind. Nüüd on mängumaa avardunud. Üha popimad on näiteks käsitööõlled, mis maksavad mitu korda enam kui masstoodang. Tarbija vajab vaheldust ja seda ka piimast valmistatud toodete suhtes. Olgugi hind veidi kõrgem,” teab Vallo Asperk. Käsitsi tehtud tooted koguvad populaarsust üle maailma ja Vigala Piimatööstuseski on käsitööl suur osakaal. „Mujal maailmas ollakse vaimustuses, kui räägime, et kogume oma piima Rapla- ja Pärnumaa väikestest farmidest, kus igal lehmal on isegi oma nimi,” täiendab Kirti.

Tulevikuambitsioonid on Asperkidel uhked ja nad ei häbene neist kõnelda: „Tahame kasvada suureks. Tänasega võrreldes loodame kosuda kümme korda, samal ajal säilitada strateegia, et toodame lõpptarbijale mõeldud niššitooteid. Eksport peab ulatuma võimalikult kaugele. Loodame, et saavutame meie sajandaks sünnipäevaks, 2025. aastaks müügi kümnekordse kasvu.”